reede, 26. veebruar 2010

VALGE VARJUNDID


Nüüd võib kuulutada lõpetatuks, need meie valged üllitised.

Jah , meie. Seekord tahtis koostegemisest osa võtta ka mu 10 aastane tütar Kertu. Nii me siin kahekesi õmblusmasina taga aega veetsime.
Kertu uuris minu vanamoodsat ideedekaustikut ja valis sealt välja lapikoti. Koti ideed aga ei saa ma kahjuks enda omaks tunnistada, selle jagas meile Aire lapikursusel. Aga proovisime järgi , kuidas välja tuleb. Töö käis nii, et koos lõikasime lapid välja , mina panin õiged lapid kokku ja Kertu õmbles masinaga kinni. Olgu öeldud veel see oluline pisisasi, et ka seekord saime hakkama taaskasutusega- vana linane seelik ja vanaema kardinad. Kardinad tulid mängu ema kadeduse pärast- ei raatsinud pitskangast lapsele kulutada anda.
Koti ääres olev karvane äär on heegeldatud küll minu poolt, sest seda karvast, sädelevat lõnga oli üsna võimatu heegeldada. Aga kinni õmbles Kertu ise ja sangad ka ikka ise. Sangad olidki ainsad asjad, mis ued tuli muretseda. Võimas nööp tuli ka nööbikarbist sipsti välja.
Uhke autor oma kotiga.
Ja nüüd minu enda kotist .
Kui juba kardinate lõikumiseks läks, siis proovisin oma viimase aja lemmiktehnikat ka nende samade kardinatega teha. See lemmik toimib nii, et võtad nööri (mis mul on juhtumisi must) ja lõikad kadrinatest diagonaalselt 3-4 cm laiuse riba (mis mul olid juhtumisi valged). Kerid kardinast kandid ümber nööri ja õmbled õmblusmasina sik-sak õmblusega spiraalselt üksteise külge kinni. Sellest on pilte "Sügissonaadi " teemas. Sellest eksperimendist tekkis suur ring, mille panin kokku selliseks kotiks. Kandiribasid nöörile kerides proovisin perida hästi sasilt, et tekiks koheva ja lumise pinna efekt. Samas ei saa seda ka väga lõdvalt teha. Musta nööri on üksikutes kohtades siiski läbi kumamas. See meenutab meile , et kevad pole enam mägede taga ja lumi saab varsti otsa. Oh seda rõõmu- mustast mullast pistavad oma ninad välja taas lumikellukesed ja tilistavad meile kevadet.

Saadud poolringi nurgad said puhtast mängulustist ümaraks vormitud ja kotisuu serv allapoole keeratud.

Kerge lumine pitsiline kaunistus ja mõned pärlid, et kogu krempel liiga valgeks ei jääks.

Ja nii me nüüd käime koos, Valges ja Varjudes.

Kevadeni on veel jäänud 22 päeva ja 9 tundi!!!

Mõisapreili ja veel noorem preilnas

8 kommentaari:

  1. Aplaus teile mõlemale - tõeliselt lummavad kotid!!! Ning taaskord kummardus super-elegantse taaskautuse näite eest :=)

    VastaKustuta
  2. Kaks imekaunist kotti! Mulle kohe väga meeldivad! Niivõrd naiselikud ja elegantsed! :-)

    VastaKustuta
  3. Ilusad! Eriti meeldib mulle Kertu kott.

    VastaKustuta
  4. latt tõuseb iga korraga aina kõrgemale kotiüritusel. väga tugevad ja kaunid tööd!
    edu ja õnne!

    VastaKustuta
  5. Imelised! Armastan selliseid imelisi valgeid asju!

    VastaKustuta
  6. Aitähh, Kertu on teie meelitustest kui seitsmendas taevas. Ja Koduhaldjaga olen täitsa nõus- Femme lõpus vaatasin ise ka, et latt on juba nii kõrgel , et ei tea, kas ma enam nii kõrgele ulatungi. Tuleb järjest rohkem pingutada. Usun, et seda teevad meist kõik ja järgnevad valged on veelgi vahvamad.

    VastaKustuta