Väike meenutus isadepäevast.
Kõigepealt üks tore üllatus juba eelmisest nädalast. Üllatus pani kohe mõtlema- kas on maailmas niipalju armastust, et isegi tomatid lähevad hallitama südamekujuliselt. Või ei ole maailmas piisavalt armastust, et isegi tomatid peavad seda meile meeldetuletama. Ei tea kuidas täpselt need asjad on, aga meie tomat igatahes on oma õnne leidnud.
Tänu sellele armunud tomatile oli meie isadepäeva hommikuvõileivad ka südamlikud. Maitsesid ka soojalt. Ja põhiline, et Kertu ise tegi. No ma natuke aitasin ka.
Kasutasime leiba, mille tegime viinapitsiga ümmarguseks ja täiesti kogemata oli Kehtna suitsuvorst täpselt õige suurusega. Südamed said peale paprikast ja vormi said nad piparkoogi vormi abiga. Ja et kogu lugu veel värvilisem oleks, said porrulaugu lisandid ka oma kohale. Neid võileibu sõime ka pereklubi pärastlõunal.
Maitsesid palju paremini kui lihtsalt vorst ja leib.
Ja nüüd pean kindlasti ka meie isa siia üles riputama, sest Kertu nõuab, et tema asju ka näidatakse. Saage tuttavaks - meie issi !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar